Elu Ravitseja 

Väiklane türann

Laias mõttes väiklane türann – see on piinaja, – nagu ütleb Don Juan – see on keegi, kellel on võim sõjamehe või teda surmani ära tüüdanud isiku elu ja surma üle otsustada.

Uued nägijad töötasid välja väiklaste türannide määratlemiseks oma klassifikatsiooni, ja vaatamata sellele, et jutt käib peaaegu kõige tähtsamatest ja tõsisematest asjadest, ei puudu selles klassifikatsioonis huumor. See pole juhuslikult nii, sest naer – see on ainus moodus, millega seista vastu inimteadvuse kirglikule kalduvusele inventuurinimekirjade ja kohmakate klassifikatsiooniloendite suhtes.   

Uued nägijad panid vastavalt oma praktikale türannide klassifikatsiooniloendi etteotsa selle, mis on kõige aluseks – esmane energiaallikas. Kuna see on kogu Universumi ainukeseks ja täieõiguslikuks valitsejaks, siis nimetasid nad teda lihtsalt Türanniks. Loomulikult seisavad mistahes teised despoodid ja diktaatorid sellest kategooriast mõõtmatult allpool. Kõige olemasoleva algallikaga võrreldes on ka inimtõu kõige võimsamad ja halastamatumad türannid haledad narrid ning seepärast kuuluvad „väikeste türannide” – „pinches tiranos” kategooriasse.

Peale selle eksisteerib veel kaks väiklaste türannide alamklassi. 

Esimese alamklassi moodustavad väikesed türannid, kelle võimuses on inimest kõigiti taga kiusata ja isegi viletusse tõugata, kuid kes ei saa temalt otseselt elu võtta. Neid nimetatakse „väikesed türannikesed” – „pinches tiranitos”.    

Teine alamklass koosneb väikestest türannidest, kes lihtsalt ärritavad ja tüütavad lõputult. Nende nimi on  – „tähtsusetud türannikesed” – „repinches tiranitos” või „ülitillukesed türannikesed” – „pinches tiranitos chikititos”. Sellesse alamklassi kuulub neli kategooriat.

Esimene – need, kes piinavad julmuse ja vägivalla vahendusel. Teine – need, kes loovad oma kavaluse ja ebaaususega väljakannatamatu ebakindluse ja pidevate kartuste olukorra. Kolmas tähtsusetute türannikeste kategooria tekitab haletsust – need terroriseerivad oma kannatuse vahendusel.
No ja viimane kategooria – need, kes lihtsalt ajavad sõjamehe marru.

Üheks Konkista aegade nägijate tähtsaimaks saavutuseks oli konstruktsiooni avastamine, mida nad nimetasid „kolmefaasiliseks progressiooniks”. Olles tunginud inimese olemuseni, suutsid tolle aja nägijad jõuda vaieldamatu järelduseni: kui nägija suudab saavutada oma tahtmise, tehes tegemist väikese türanniga, siis ta võib kindlasti kohtuda endale kahju tekitamata tundmatuga ja isegi pidada vastu kokkupõrkele  tunnetamatuga.

Harilik inimene paigutaks need kolm väidet vastupidisesse järjekorda. Siis tuleb välja, et nägija, kes kokkupõrkel tunnetamatuga suudab jääda iseendaks, suudab väikeste türannidega garanteeritult toime tulla. Kuid tegelikkuses ei ole see nii. Just selle vea tõttu hukkusid paljud suurepärased nägijad ennemuistsel ajal. Kuid nüüd on selles selgusele jõutud. Mitte miski ei karasta sellisel määral sõjamehe hinge, kui vajadus  teha tegemist väljakannatamatute inimestega, kellel on reaalne võim ja jõud. See – on täiuslik väljakutse. Ainult sellistes tingimustes omandab sõjamees tasakaalukuse ja selguse, ilma milleta on tunnetamatu survele võimatu vastu pidada.   

Väikese türanni ärakasutamise idee ei seisne mitte ainult selles, et see on vajalik sõjamehe vaimu karastamiseks, vaid samuti ka selles, et ammutada sellest maksimaalselt rõõmu ja naudingut. Kõige järgi otsustades olid nägijad endast väljas vaimustusest enda kallal tööd tehes. Nad tõestasid: võib nautida kokkupõrget isegi kõige jälgima ja julmemaga türannidest. Loomulikult tingimusel, et sa ise oled – sõjamees.

Väikese türanniga kokku puutudes ei oma tavaline inimene strateegiat, millele saaks toetuda. Ja tavalise inimese kõige nõrgem koht on – liiga tõsine suhtumine iseendasse. Kõiki oma tegevusi ja tundeid, samaväärselt nagu ka väikese türanni tundeid, käsitleb tavaline inimene millegi äärmiselt tähtsana, millegi sellisena, millel on otsustav tähendus. Kuid sõjamehel ei ole mitte ainult hästi läbimõeldud strateegia, vaid ta on ka vaba enese tähtsuse tundest. Tema enese tähtsuse tunne on taltsutatud selle mõistmisega, et reaalsus – see on kõigest meie interpretatsioon maailmast. See teadmine sai otsustavaks eeliseks, mida valdasid uued nägijad. Pidage meeles, et erinevalt sõjameestest, suhtuvad väikesed türannid endasse surmava tõsidusega.

Aga kuidas väikeseid türanne kasutatakse? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb väga hästi mõista, mida tähendab laitmatuse seisund. Et selles paremini selgusele jõuda, tasub käsitleda allpool esitatud metafoori. Lisaks sellele vajab praktiseerija väikeste türannidega võitluses hädavajalikke atribuute selle sõjamehe elus, kes juhib võitlust enese tähtsuse tundega: kontroll, distsipliin, enesevalitsemine, aja ja tahte tunnetamine.

Igaüks meist on käinud läbi argielu tormide, mil ümber inimese puhuvad emotsioonide ja sündmuste märatsevad tuuled. Te võite endale ette kujutada pidevaid tuulehoogusid, mis muudavad suunda kiiremini kui teie suudate nendele muutustele reageerida. Tuul võib teid kursilt kõrvale tõugata, kallata üle vihmavalingutega, teie tasakaalu kogu aeg rikkudes. Laitmatuse seisund – see tekib siis, kui tuul lõpetab äkki teie jalust maha löömise. Te ei tea täpselt, kas tuul puhub läbi teie või teie ümber, kuid igal juhul ei saa see teid mõjutada. Te kuulete jätkuvalt tema ulgumist, võite näha, kuidas  tuul rebib kõike teie ümber, kuid teid ennast ta ei suuda kõigutada. Kui te soovite, siis võite tunda õrna jahedat tuulekest, kuid mitte enamat. See on üks laitmatuse aspektidest.   

Castaneda kirjeldas oma raamatus laitmatust kui „võimet rahustada või pehmendada teie hinge, samal ajal, kui teid jalge alla tallatakse”. Selleks kasutataksegi väikeseid türanne. Puutudes kokku olukorraga, mis harilikult tekitab negatiivseid emotsioone, tuleb seda meeles pidada, et meie sisemine seisund määratletakse meie endi poolt, ja mitte keegi ei saa teid sundida tundma midagi muud, kui te ise välja valite.  

Kui te lasete välistel asjaoludel oma sisemist seisundit määratleda, siis on see võrdväärne sellega, kui te lubaksite mistahes vastutuleval inimesel teie kõhu lõhki lõigata ja teie sisikonnas tuhnida. Kujundlikult väljendudes käitute te sellisel viisil iga kord olukordades, mis tekitavad negatiivseid emotsioone. Kui te satute olukorda, kus ei ole lihtsat või valmis lahendust, seisneb trikk selles, et tunnistada antud hetkel seda fakti, et mingisugune inimene või sündmus, aga mitte teie ei juhi olukorda, kuid seejuures ei tohi lasta sellel inimesel või sündmusel kontrollida teid seestpoolt. Järgmine kord, kui teil tuleb suhelda inimesega, kellega on väga raske ühist keelt leida (näiteks väikese türannikesega), pidage meeles, lasta oma sisemisel seisundil kaosesse minna ja kaotada meelerahu on võrdväärne sellega, et te panete väljanäitusele kõige sügavama ja isiklikuma osa iseendast sellele inimesele, et see saaks teha sellega kõike, mida tahab. Sellistes olukordades on väikese türanniga suhtlemisel kõige paremaks mooduseks rahu ja täieliku enesekontrolli säilitamine ning samuti vastav käitumine. Ainult seejuures on tähtis meeles pidada, et selline käitumine saavutatakse mitte oma tunnete allasurumise teel, vaid tänu vastastikuselt seotud kõrgemate eesmärkide olemasolule, mitte aga püüdluse tõttu olla õiglane, vaoshoitud, inimeste poolt lugupeetud jms.

Teel jõu poole muutub teie peamiseks ülesandeks laitmatu käitumine ja isikliku jõu säilitamine. Eespool kirjeldatud käitumise tohutuks eeliseks on võime inimestega suhtlemise protsessis mitte kunagi oma eesmärke silmist kaotada, samuti suure hulga isikliku jõu, energia ja aja säästmine. Raev, pettumine, meeleheide ja depressioon kuuluvad kõige suuremate võimalike aukude hulka, kuhu võib energia ära voolata, eriti siis, kui need tunded ei saa olukorda mitte kuidagi mõjutada. Kui teil on „väikeste türannide” kontseptsioon pidevalt meeles, aistingud, mis sarnanevad eespool kirjeldatule, muutuvad signaalideks, meeldetuletusteks selle kohta, et tuleb käituda laitmatult ja olla olukorrast üle. Sellest eemaldudes ja vaadates kõigele objektiivsemast seisukohast, leiate te arvatavasti uued võimalused ja teed, mida varem ei märganud. Kuid seejuures ei tohiks lubada endale suurest rõõmust sukeldumist tagasi sündmuste ja emotsioonide keerisesse, relvastatuna uute lahendustega. Kui antud olukorrast võitjana väljumine muutub taas teie peamiseks eesmärgiks, siis see tähendab laitmatuse kaotamist tegudes.   

Tasu tuleb hiljem teie enda seest meeldiva fakti teadvustamise kujul, et teil õnnestus säilitada täielik enesekontroll ja säästa pisut oma energiat väärtuslikumate eesmärkide jaoks. Mõne aja pärast muutub selliselt käitumine niivõrd kergeks ja loomulikuks, et ükskord te imestate, olles teadvustanud, et negatiivsed teadvusseisundid ei võta teie üle võimust mitte kunagi. Kui te õpite igas olukorras viima oma teadvust produktiivsesse ja kontrollitavasse seisundisse, siis lülitub tähelepanu tekkivatelt negatiivsetelt aistingutelt koheselt ümber. See mõju, mida osutab isegi see üks teadmiste tee aspekt teie elule, aitab seda lühikese ajaga märkimisväärselt parandada ja see saab teie jaoks meeldivaks üllatuseks.   

Carlos Castaneda, „Sisemine tuli”.

Seotud postitused