Armastus Rahva Ravitseja 

Targa ema õpetussõnad

Need targa ema õpetussõnad on õnneliku armastuse aluseks. Lihtsalt õppige need pähe ja järgige neid.

Ma tahaksin sinu eest hoolitseda, soovimata sind muuta; Armastada sind, jättes su vabaks; Võtta sind tõsiselt – sind mitte millekski sundimata. Tulla sinu juurde – ennast peale surumata. Sulle midagi kinkida – vastutasuks midagi ootamata. Osata sinuga hüvasti jätta – kartmata sind igaveseks kaotada. Rääkida sinuga minu tunnetest – koormamata sind vastutusega nende eest. Jagada sinuga teadmisi – sind üleolevalt õpetamata. Rõõmustada sinu üle sellisena nagu sa olemas oled. Ja kui ka sina mulle samaga vastad – siis me võime teineteist rikastada.

Kui kaunis see on, elada nii, täielikus vabaduses ja samal ajal harmoonias kõigiga, heitmata õlult vastutust ja hoolitsemist teineteise eest, ja need ei ole orjuse ahelad ega teineteisele seatavad piirangud, vaid oskus võtta enda peale midagi enamat kui lihtsad paljunemise või soojätkamise funktsioonid.

Meie alterego inimlikud kapriisid, mida inimesed teineteisele esitavad – on tühised ja võltsid võrreldes tõelise jõuga, mis on alati vabaduse poolel, ja selleks on oskus vastutada oma tegude eest ja oma valikute eest, mida me teeme igal sekundil, igal tunnil, igal päeval, mida me sisuliselt pidevalt teeme.

Meie valikute ja vastuvõetud otsustega on läbi imbunud ja põimitud kogu universum, alustades olmelistest pisiasjadest ja lõpetades armastusega, kuna inimene on oma olemuselt valikuks, selleks, mida ta valib, mida ta julgeb otsustada ja milliseid otsuseid ta vastu võtab – sellisel viisil kujunebki tema „saatus”.

Vabadus – see on elukvaliteedi peamine näitaja ja samuti selle, kui õigesti sai valik tehtud, kas otsused olid õiged, kas me elame ja areneme õigesti või valesti.

Seadus, mis juhib universumit – see on igavesti kestev areng, evolutsioon, arenguhüpe ning enda ja kõige avamine, aga seda ei saa olla ilma vabaduseta, ja kui me oleme selle lihtsa ja igavese tõega vastuolus, kui me ei teeni seda ega juhi ennast ega teisi selle juurde, siis me arendame egoismi, soosime julmust, kastreerime ennast ja kogu meie reaalsust, lõigates vaimu ära allikast ja heites igavese oleviku meie väikeste „minade” illusioonide sügavustesse – ja siis igasugused suhted, tunded, algatused, toimingud, mistahes kõige ülevamad mõtted ja järeldused muutuvad järjekordseks kontseptsiooniks, reegliks, keeldude ja piirangute kogumiks, silmuseks kaelas, surnud punktiks, viletsaks lõpuks ja karistuseks juba eluajal.

See on tee kannatuste ja piinade poole, tee orjusesse.

Aga need, kes on meie soost, tugevate soost – need on vabad üheskoos, puhtad ja siirad teineteise suhtes, ilma valskuse ilminguteta, vabad ja õnnelikud samaaegselt ja kõikjal, neil ei ole teineteise eest midagi varjata, pole midagi häbeneda, sest neis ei ole valet ega vigu, ei ole kahetsust, nad on õndsad ja realiseeritud, kuna selline hingede liit samastub universumi enesega, elab selle seaduste järgi, ei ole sellega vastuolus ning on ühtne looduse ja igavikuga kõigis ilmingutes, täiuses kogu oma loomulikkuse, sügavuse ja iluga.  

Selline liit on purunematu ja mitte keegi ega miski ei saa tõkestada teed inimestel, kes on sellise liiduga ühendatud! See on see elukvaliteet, mida kogevad oma elus tõelised maagid, teadjainimesed, ja see on see ainus põhjus, miks nad on maailma ilmunud.

Inimesed, kes astuvad sellisele liidule vastu – on juba eelnevalt tabatud ja purustatud, jahvatatud tolmuks ja põrmuks, lahustatud olematusse juba eluajal… see on vaid aja küsimus.

Seotud postitused