Ravitseja Teadmine 

Sõjalise eripropaganda tehnika

Leidsin äärmiselt huvitava artikli. Kirjutab vene ajakirjanik. Mina rahvaravitsejana kinnitan, et kõik ongi nii. NLP meetodid ja muud psühholoogilised relvad on paljudes riikides suunatud omaenda rahva vastu.

Täiesti salajane.

Huvitav, kas ma paljastan praegu riigisaladuse? Sest mul on hästi meeles see sinise laialivalgunud pitsatijäljendiga õpik, spetsiaalsed osad ja nummerdatud lehekülgedega konspektivihikud, mis olid paksu vahaniidiga läbi õmmeldud.

Ma õppisin Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonnas ja meil oli sõjalise algõpetuse kateeder. Saladuskatte all õpetati meile sõjalist eripropagandat – kunsti külvata vaenlase ridades tüli desinformatsiooni ja teadvuse manipuleerimise abil.

Kannan teile ette, et see on hirmus asi. Ilma naljata.

Sõjaline ehk „must” propaganda lubab propagandistlike ülesannete lahendamiseks reaalsete faktide mistahes moonutamist. See on efektiivne relv, mida kasutatakse ainsal eesmärgil – vaenlase ajude „väljapeksmiseks”. 

„Mädaheeringa” meetod. „Ümberpööratud püramiidi” meetod. „Suure vale” meetod. Printsiip „40 : 60”. „Absoluutse silmanähtavause” meetod.

Te teate juba kõiki neid meetodeid ja tehnikaid. Lihtsalt te ei teadvusta seda. Nii nagu teile ongi ette nähtud.

Meid õpetati kasutama eripropaganda tehnikat vaenlase armee sõdurite vastu. Tänapäeval kasutatakse seda rahumeelse elanikkonna vastu meie oma riigis. Juba kaks aastat, olles lugenud Venemaa ajalehti ja vaadanud telesaateid, märkan ma huviga, et inimesed, kes koordineerivad Venemaal uudiste levitamist ja interpreteerimist, on ilmselt õppinud täpselt samast õpikust, sama reipa polkovniku või tema kolleegide juures.

Võtame näiteks „mädaheeringa meetodi”. See toimib nii. Valitakse välja valesüüdistus. On tähtis, et see oleks võimalikult räpane ja skandaalne. Hästi toimib näiteks pisivargus, või laste pilastamine, või tapmine, soovitatavalt ahnuse pärast.

„Mädaheeringa” meetodi eesmärk ei seisne mitte üldsegi selles, et süüd tõestada. Vaid selles, et kutsuda esile selle… Ebaõiglase ja Põhjendamata süüdistuse laiaulatuslik, avalik arutamine.

Inimpsüühika on niimoodi korraldatud, et niipea, kui süüdistus muutub avaliku arutelu objektiks, tekivad vältimatult selle „pooldajad” ja „vaenlased”, „asjatundjad” ja „eksperdid”, ohjeldamatud „süüdistajad” ja süüdistatava raevukad „kaitsjad”.

Kuid sõltumata oma vaadetest, kordavad kõik diskussioonis osalejad ikka ja jälle süüdistatava nime seoses räpase ja skandaalse süüdistusega, hõõrudes sellisel viisil üha rohkem „mädaheeringat” tema „riietele”, kuni lõpuks hakkab see „hais” teda kõikjal jälitama. Aga küsimus „kas tappis-varastas-võrgutas või siis mitte” muutub tema nime mainimisel peamiseks.

Või näiteks, meetod „40 : 60”, mis oli juba Goebbelsi poolt välja mõeldud. See seisneb massiteabevahendite loomises, mis edastavad 60% ulatuses informatsiooni vaenlase huvides. Kuid selle eest, olles sellisel viisil võitnud vaenlase usalduse, kasutatakse ülejäänud 40% äärmiselt efektiivseks desinformatsiooniks. Teise maailmasõja ajal eksisteeris raadiojaam, mida kuulas kogu antifašistlik maailm. Arvati, et see on brittide oma. Ja alles pärast sõda selgus, et tegelikult oli see Goebbelsi raadiojaam, mis töötas tema poolt väljatöötatud printsiibi „40 : 60” järgi.

Väga efektiivne on „suure vale” meetod, mis sarnaneb pisut „mädaheeringaga”, kuid tegelikult toimib teistmoodi. Selle sisu seisneb selles, et auditooriumile tuleb esitada maksimaalse enesekindlusega niivõrd globaalne ja kohutav vale, et praktiliselt võimatu on uskuda, et midagi sellist saab valetada. 

Trikk seisneb selles, et õigesti kokku pandud ja hästi väljamõeldud „suur vale” tekitab kuulajale või vaatajale sügava emotsionaalse trauma, mis määratleb pikaks ajaks tema vaated mistahes loogilistest ja mõistuslikest argumentidest hoolimata.

Eriti hästi toimivad selles mõttes valekirjeldused laste ja naiste kallal toime pandud julmadest mõnitustest.

Võib oletada, et teade ristilöödud lapsest, tänu sügavale emotsionaalsele traumale, mille see esile kutsub, määratleb pikaks ajaks selle informatsiooni saanud inimese vaated, ükskõik kui palju teda hiljem ka ei püüta ümber veenda, selleks tavalisi loogilisi põhjendusi kasutades.  

Kuid eriti hindas meie reibas polkovnik „absoluutse silmanähtavuse” meetodit, mis annab kuigi mitte kiire, kuid selle eest kindla tulemuse.

Selle asemel, et midagi tõestada, esitate te seda, milles soovite auditooriumit veenda, mis oleks nagu midagi ilmselget, iseenesest mõistetavat ja seepärast elanikkonna valdava enamuse poolt tingimusteta toetatav. 

Vaatama oma välisele lihtsusele, on see meetod uskumatult efektiivne, kuna inimpsüühika reageerib enamuse arvamusele automaatselt, püüdes sellega ühineda.

Tähtis on ainult meeles pidada, et enamus peab kindlasti olema domineeriv, aga tema toetus absoluutne ja tingimusteta — vastasel korral ühendamise efekti ei teki. 

Kuid kui neid tingimusi järgitakse, siis „enamuse positsiooni” pooldajate arv hakkab järk-järgult, kuid kindlalt kasvama, aga aja jooksul suureneb see juba geomeetrilises progressioonis – peamiselt madalamate sotsiaalsete kihtide esindajate arvel, kes on „ühendamise efekti” poolt kõige mõjutatavamad. Üheks „absoluutse silmanähtavuse” meetodi toetamise klassikalistest moodustest on näiteks erinevat liiki sotsioloogiliste küsitluste tulemuste avaldamine, mis demonstreerivad ühes või teises küsimuses absoluutset ühiskondlikku ühtsust. Ja loomulikult ei nõua „musta” propaganda metoodikad seda, et neil oleks mingitki pistmist reaalsusega.  

Ma võin jätkata. Üldiselt õpetati meid terve aasta ja nende meetodite nimekiri oli küllaltki pikk. Kuid mitte see ei ole oluline. Vaid hoopis see. „Musta” propaganda meetodid mõjutavad auditooriumi sügavate psühholoogiliste mehhanismide tasandil selliselt, et selle mõju tagajärgi ei ole võimalik tavaliste loogiliste põhjendustega kõrvaldada. „Suur vale” saavutab selle efekti emotsionaalse trauma abil. Silmanähtavuse meetod — „ühendamise efekti” kaudu. „Mädaheeringas” – tänu auditooriumi teadvusesse sisendatud otsese assotsiatsiooni ründeobjekti ja räpase, skandaalse süüdistuse vahel. 

Lihtsamalt öeldes, sõjaline eripropaganda muudab inimese zombiks, kes mitte ainult ei toeta aktiivselt tema teadvusesse sisendatud seadeid, vaid ka osutab agressiivset vastupanu nendele, kellel on teistsugused vaated või püüavad teda ümber veenda, kasutades selleks loogilisi põhjendusi. Tegelikult, teisiti ei saagi olla. Kõiki sõjalise eripropaganda meetodeid ühendab üks eesmärk. See seisneb selles, et nõrgestada vaenlase armeed selle enda ridades sisemise vaenu, vastastikuse vihkamise ja üksteise umbusaldamise õhutamise teel.

Ka tänapäeval kasutatakse neid meetodeid meie endi vastu. Ja tulemus, milleni need viivad, on võrdväärne sellega, mille saavutamiseks need loodigi. Ainult et vastastikune vihkamine ja sisemine vaenulikkus tekivad mitte vaenlase armees, vaid meie kodudes ja peredes.

Minge lihtsalt tänavale ja vaadake, kuidas riik on viimase kolme aasta jooksul muutunud. Mulle tundub, et sõjaline eripropaganda toimib oma elanikkonna vastu isegi efektiivsemalt kui vaenlase sõdurite vastu.

Seda arvatavasti seepärast, et erinevalt vaenlase sõduritest ei oska rahulikud elanikud ennast kaitsta.

Allikas: Vladimir Jakovlev

Seotud postitused